Akende paigaldamine


Korrektse akende paigaldamise aluseks on täpselt mõõdistatud avad, mille järgi valmistatakse aknad.


Olenevalt akende mõõtudest ning seinakonstruktsioonist tuleb akende mõõdu määramisel arvestada paigaldusvuugi laiustega, tagamaks vuugi korrektse tihendamise ja arvestades profiilide võimalikke paisumisi-kahenemisi.

Tuleks jälgida, et välispale ei kataks rohkem kui 40 mm aknalengist. 

Vuugilaiusi on lihtne tagada uusehitiste puhul, kuid akende vahetuse puhul on õige vuugi laiuse saavutamiseks vajalik kas lisaprofiilide kasutamine või avade korrigeerimine.

Lisaprofiile kasutatakse reeglina juhtudel kui vuugi laiusi on vaja korrigeerida kas külgedelt või siis akende ülaosas.

Avade korrektuur viiakse läbi reeglina kasutades immutatud prusside kombinatsioone. Vastavalt avale valitakse sobiva ristlõikega prussid ning moodustatakse nendest olemasolevasse avasse puitraam. Puitraam looditakse kiilude abil ning kinnitatakse liikumatult kas naeltüüblite või kruvidega.

Seina ja lengi vaheline osa aga soojustatakse kogu vuugi ulatuses kas kivivilla, klaasvilla või polüuretaanvahuga. Vahu kasutamisel tuleb jälgida, et soojustatava vuugi mõõdud ei ületaks akende paigaldamisel tootja-poolseid maksimaalseid lubatud laiusi ning vahu paisumine ei deformeeriks akende külgesid.

Akende paigaldamine paigaldusjuhendis toodud juhiste järgi tagab kvaliteetse tulemuse vaid juhul kui hoonet kasutatakse sihtotstarbeliselt ning tagatakse normaalne ruumide sisekliima

s.t. pikemateks perioodideks ei lange sisetemperatuur alla + 16 º C ja õhuniiskus ei ületa 60 % piiri. 

Tagamaks liigsete soojakadude ja niiskuvate aknapalede teket ning liigse olmemüra pääsu ruumi tuleb lähtuda seinakonstruktsiooni, akna ja nendevaheliste ühendusvuukide tihendamisel järgnevatest põhinõuetest. 

Konstruktsioonid peavad tagama: 
1. Tuulekindluse 
2. Minimaalsed soojuskaod 
3. Paduvihma kindluse 
4. UV-kiirgusele vastupidavuse 
5. Ruumipoolse aurudifusioonitiheduse 
6. Vastupidavuse 

Nimetatud põhinõuded tagatakse järgneval kolmel tasandil. vaata 


Tasand 1. Sise- ja väliskeskkonna eraldus 

Sise- ja väliskliima eraldustasand peab olema pidev kogu välisseina siseküljel ja see ei tohi olla katkestatud. Eraldustasandi temperatuur peab olema kõrgem ruumi kastepunkti temperatuurist, vastasel juhul tekib seinte, akende ja uste pinnale kondensaat, mis konstruktsiooni jätkuval märgamisel tekitab soodsad tingimused konstruktsioonide riknemiseks (hallitus, seened, materjalide lagunemine, korrosioon) ning suurenenud soojakadude ja mürasildade tekkeks.

Kastepunkti temperatuuri konstruktsiooni pinnal sõltuvalt ruumi temperatuurist ja õhuniiskuse sisaldusest saab näha Tabelis 1

Eraldustasandi temperatuuri kaitseb jahtumise eest ka õige soojajuhtivusega seina-, lae-, põranda ja avatäidete konstruktsiooni valik. Soojajuhtivus on suurus, mis näitab sooja hulka W-des mis kandub läbi 1 m paksuse materjali kihi pinnaga 1 m² ühe tunni jooksul juhul kui tasapindade temperatuuride vahe on 1º C. Antud näitajat tähistatakse tähega U ning antud näitaja peaks sisalduma kõigis hoonete projektdokumentatsioonides. 

Tasand 2. Ilmastikukaitse 

Ilmastikukaitse tasand peab takistama tuule ja vihmade sissepääsu konstruktsioonidesse ning sissetunginud vihmavee kontrollitud väljasuunamise. Samas peab olema tagatud sissetunginud vee eraldamine funktsioonialast ning konstruktsiooni piisav tuulutus. 

Tasand 3. Funktsiooniala 

Selles alas peab tagama soojuse ja helikindluse. Et tagada neid funktsioone peab nimetatud ala olema kuiv ning eraldatud sisekliimast. Kuna ruumis olevas soojas õhus olev seotud niiskus hakkab temperatuuril ca 10 ºC kondenseeruma peab olema võimalus kondensaadi kiireks ärajuhtimiseks ning väljakuivamiseks. Seega tuleks lähtuda põhimõttest “Seest tihedam kui väljast“.

Akende ettevalmistus paigaldamiseks

Peale seda kui ollakse veendunud, et ava on korrektne ning sobiv valmistatud aknale, kontrollitakse akna komplektsust ning avanemismehhanismide korrektset kinnitust. Eemaldatakse avanevad aknaraamid.

Kui aknaaval on lengi kattev välispale (krohv või kivi), eemaldatakse lengide välimised kaitsekiled (juhul kui ei ole tellijaga sõlmitud eraldi kokkulepet kaitsekile säilitamiseks).

Seejärel paigaldatakse kinnitusklambrid (kui ei kasutata kinnitust läbi lengi). Kinnitusklambrite õige paigalduskoht ning tihedus tagavad aknalengi ühtlased paisumised-kahanemised ning lõpliku jäikuse avas. 

Akendele, mis on laiemad kui 2000 mm või lintakendele, paigaldatakse kinnitusklambrid aknalengi alaserva impostide juurde või kogu aknalengi alumise serva ulatuses sammuga mitte üle 700 mm.  
 
Puitakende puhul, kinnitatakse klambrid täiendavalt kruviga puitlengi külge.

Lintakendes üksikute aknaelementide omavaheliseks ühenduseks kasutatakse spetsiaalseid ühendusprofiile. Sellisel juhul kinnitatakse aknalengid teineteise- või ühendusprofiili külge kruvidega, kusjuures kinnituskruvide asukohad on identsed lengi kinnitusklambrite asukohtadega.

Akend kiilumine


Peale seda kui ava ja leng on ettevalmistatud, paigaldatakse avasse kandeklotsid, millele tehakse loodimine. Seejärel asetatakse oma kohale aknaleng ning teostatakse kiilumine ja lõplik loodimine. Kiilumisel tuleb arvestada akende võimalike paisumistega, mis peavad saama toimuda ilma lisapingeid tekitamata. Temperatuurist tingitud profiilipikkuste muutused: 
• Valged PVC profiilid kuni 1,6 mm/m 
• Värvilised PVC profiilid kuni 2,4 mm/m 
 
NB! Kandeklotside eemaldamine on kogu akende ekspluatatsiooniaja jooksul keelatud.
 

Akende kinnitamine

Peale akende kiilumist ning kontrollloodimist teostatakse koheselt akende kinnitamine.Juhul kui kasutatakse kinnitusklambreid, teostatakse olenevalt seinakonstruktsioonist kinnitus kas naeltüüblite või kruvidega.
Naeltüüblite kasutamisel tuleb jälgida, et tüübel kinnituks vähemalt tootja paigaldusjuhendis toodud sügavusele ning kruvi kinnitussügavus oleks minimaalselt 40 mm. 
Suurte akende loodimisel on mõistlik teostada lengi eelkinnitus juba enne loodimist,kasutades kinnitusklambri reguleerimisava. Peale loodimist teostatakse sellisel juhul klambri lõplik fikseerimine lisakruvi või lisatüübliga. 

Kasutatakse ka kinnitust kruvi või naeltüübliga läbi lengi, seda reeglina juhtudel kui hilisemal palede viimistlemisel ei ole võimalik kinnitusklambrite katmine. Kinnituste samm seda tüüpi kinnitamisel on identne klamberkinnituse sammuga. Kinnituste lisaavade puurimisel tuleb sellisel juhul jälgida, et ei kahjustataks tihendeid ega lengiprofiili välispindu, kinnitustüübli või kruvi pea ei tohi aga ohustada mitteavanevate akende puhul klaaspaketti. 

Peale seda kui aken on kiilutud ja kinnitatud teostatakse kontrollloodimine ning kinnituse jäikuse kontroll. Kinnitustööde lõppemisel peab aknen olema avas liikumatu, tekkinud lõtkud tuleb eemaldada enne vuukide tihendamise alustamist. 

Peale kinnituse jäikuse kontrolli paigaldatakse lengi tagasi sealt varem eemaldatud raam. Seejärel täidetakse seinakonstruktsiooni ja akna lengi vahe montaaživahuga.
 

Akende vuukide tihendamine


Õigest vuukide tihendamisest sõltub akende ümbruse tuule ja vihmakindlus.

Tihendamisel peab alati lähtuma asjaolust, et siseruumis olevas soojas õhus olev seotud niiskus ei satuks vuukidesse kus madalama temperatuuri tõttu on soodne keskkond kondentsvee tekkeks. Juhul kui välisvuuk on piisavalt tuulutuv, kuivab kondents küll mõne aja jooksul välja, kuid kogu kuivamisperioodi püsivad vuugis lisa külmasillad ning niiske keskkond rikub konstruktsiooni.

Juhul kui sisevuuk on korrektselt suletud, funktsiooniala aga soojustatud, ei mõjuta sisemine niiskus vuuke ning niiskus võib siseneda ainult välisvuugist. Seoses välistemperatuuri ja välimise vuugitemperatuuri suhtelise ühtlusega (saavutatakse vaid juhul kui soojustus funktsioonitasandis ei lase sooja välisvuuki) on kondentsvee teke vuugis vähem tõenäoline.

Seega on oluline, et vuuki ei sattuks välimine vesi, kuid vuuk hingaks samal ajal piisavalt kuivatamaks välja konstruktsiooni sattuvat võimalikku niiskust. Kui kasutatakse vuugimastikseid on soovitatav, kohtades kus vihmavee vuuki sattumise tõenäosus on kõige väiksem, jätta vuuk osaliselt lahti. Nii tagatakse vuugi hingamine väljapoole.

Vuugi tihendamisel tuleb lähtuda alati põhitõest “Seest tihedam kui väljast”.

Niisiis seest ei tohi vuuki sattuda isegi õhuniiskus, funktsioonialas peab olema teostatud korralik soojustamine ja välimine vuuk peab hingama kuid ei tohi lasta sisse vett. 

Välispalega aknaavasid esineb nii renoveeritavate kui ka uusehitiste puhul kõige rohkem. Seda tüüpi avasse paigaldamisel on vuuke lihtne tihendada kuna otsest mõju avaldavad vihm ja tuul vuugile ainult akna välisperimeetris kulgevas akna ja välispale ühendusvuugis, mille laius kõigub reeglina 5 mm kuni 10 mm vahel. Samuti on lihtsustatud seda tüüpi vuugi tihendamine funktsioonialas polüuretaanvahuga, kuna on tagatud vahu püsimine vuugis ning seega puudub võimalus, et vuugist väljakukkuv vaht võiks rikkuda fassaadikatet.
Välispalede krohvimine ei taga vuugi vihma ja tuulekindlust, kuna akende pinnad ei nakku krohviga (ning PVC akna profiilid liiguvad temperatuuri kõikudes) - seega on ka krohvimise puhul vajalik välisvuukide tihendamine mastiksi või isepaisuva tihendiga.
 

Aknalaua ja veepleki paigaldus

Veeplekkide paigaldus

 Vältimaks välimise aluspale lagunemist ning seinte ja soojustuse ohtlikku märgumist paigaldatakse akendega koos ka veeplekid. Veepleki laius tuleks valida nii, et veepleki nina ulatuks üle fassaadi vähemalt 3 cm (nii suunatakse vesi äravoolamisel fassaadi pinnast kaugemale) kuid soovitavalt mitte üle 6 cm (liiga suurel ülekattel on oht, et tuuled murravad veepleki lahti).

Veepleki pikkus peaks olema valitud nii, et ka peale pleki otste üles valtsimist oleks võimalik külgpalede ülekate plekile vältimaks vee sattumist pale ja plekiservade vahele. Juhul kui ei ole võimalik teostada välispale ülekatet plekile, tuleb veepleki ja pale omavaheline puutepind tihendada vuugimassiga.

Veeplekid kinnitatakse plekikruvidega aknaaluse paigaldusprofiili külge.  Lisakinnitused külg- või aluspalesse teostatakse vajadusel vastavalt igale konkreetsele situatsioonile eraldi. Kindlasti tuleb veepleki paigaldusel jälgida, et veeplekk oleks kaldega väljapoole vähemalt 5°.
 

Aknalaudade paigaldus

Aknalaua paigaldus teostatakse seestpoolt vastu akna alusprofiili. Aknalaud paigaldatakse umbes 2° kaldega ruumi suunas, et juhtida aknalaualt ära sinna sattunud juhuslik vesi.
Aknalaud kiilutakse tagumisest servast ühtlaselt vastu akna alumist lengi ja esiserv toestatakse kandeklotsidega.

Juhul kui tegemist on pikkade laudadega, tuleb need montaaži ajaks fikseerida vastu ülemist palet, kuna polüuretaanvahu paisumisel võib aknalaud deformeeruda. Peale aknalaua toestamist soojustatakse see alt polüuretaanvahuga. Aknalaua fikseerumine tagatakse kiilude, polüuretaanvahu ning siseviimistluse käigus aknalaua otste katmisega.